Puerto Escondido

Sõit laabus. Bussijuht(juhid) rallis mägedes. Aga nii on neil see ette nähtud. Kohale tuleb jõuda. Muidu ilmselt kestaks sõit 2 nädalat. Uni oli hea. Sai ennast kahe tooli peale kerra tõmmata. Tualettruum korralik. Otse meie selja taga. Istusime Pillega bussi tagumises otsas (Kusta ja Edgar eespool). Pillele tualeti asend sobis. Tal oli seal vaja yhtelugu käia. Oli teine endale kuskilt miski kahtlase tõve hankinud.
Puerto Escondido kliima on hoopis teistsugune kui Mexico Citys (arvata on, vahemaa + rannik). Nahk on pidev aeg märg. Aga seevastu ookean, lained, päike.
Asume hostelis nimega Mayflower. Siin on uskumatuslt palju erinevat rahvast (rootslased, inglased jne). Lõpuks ometi ilusad inimesed. Mehhiklased on lihtsalt omapärased (yhte-kahte kena meest-naist olen vist näinud ka). Hostelis asume nö katusekorrusel. Ainult meie neljane tuba paikneb seal. Toa ees on suur balkon, kus õhtuti toimub rahvaste kogunemine. Päeval on seal suht rahulik. Ainult meie päralt. Voodikoht toas maksab 100 peesot. Väga normaalne hind. Ei tea veel kauaks me siia jääme. Tahaks päikest nautida, ja ookeani. Lisaks peaks Pille terveks saama (ka Edgar oli haige, aga temal kestis nõrkus ainult päeva).
Eile lõsutasime Kustaga rannas ja käisime ookeanis ujumas. Ujumiseks ei saa seda muidugi nimetada, sest lained veavad sind edasi-tagasi. Rannalt tagasi suunduv laine kiskus meeletu jõuga ookeani poole. Ookeanilaine viskas jälle kaldasse. Vahva. Lõpuks välja jõudes oled üleni liivane ja soolane. Mul jäid läätsed silma ja oli selline tunne, et neid pole võimalik kunagi enam kätte saada. Nad olid soolaga lihtsalt silmamuna kylge kleepunud. Ja see liiv ei tule maha, ainult suure survega vee all pestes. Olime Kustaga ysna liivaskulptuuride sarnased kui hosteli poole loivasime.
Rannal kohta, kus riideid vahetada pole. Tuleb kohapeal hakkama saada. Ysna keeruline. Yks mehhiklane pakkus abi. Keeldusin viisakalt (a la go home).
Rannas on palju kohvikuid. Leidime lõpuks koha, kus pakuti mojitosid. Tellisime. No ei maitsenud mulle. Purustatud mint jäi hammaste vahele ja yldse oli see jook liiga lääge. Ei tea, mis nad sinna veel lisanud olid. Võtsin lisaks ühe Margarita (jook tequilaga, lisandiks meeletult laimimahla). See maitses hea. Kokteilihind 35.- (läbivalt hindades kinni olles :).
Hilja õhtul varustasime endid kohalikust supermarketist suurema hulga söögi ja joogiga. Kodutoidu isu tuli (puder, makad lihaga jne). Supermarket oli vinge. Väga suur valik. Võtsime igast valdkonnast midagi.
Kui olime varutuga hostelis tagasi ning esimesed juustuviilud lõigatud ja kokteilid valmis, hakkas meie balkonile rahvast voorima. Kyll neil inglastel jätkub alles juttu. Meist väga välja ei tehtud. Balkonil asus ka miski kummis piljardilaud, ilma varustuseta. Edgar otsustas kysima minna, kas me seda mängida saame. Hostelimees ei olnud alguses muhvigi aru saanud, mida talt taheti. Edgar joonistas siis paberile piljardilaua ja pallid jms. Hoopis teine lugu. Loosisime paarid (kuna mina olen eriti algaja, siis mõistagi polnud ma eriti soositud paariline). Sattusin Edgariga mängima. Isegi mõni minu sihitud pall veeres auku. Ja Edgar õpetas hästi. Tore mäng. Võitsime 2:1.
Öörahu hostelis algab kell 23.00. See tähendab vaikust. Hostelimees lõi balkonilt kamba laiali ja meie Pillega läksime magama. Kusta ja Edgar pittu. Nad olevat käinud viies erinevas klubis. Ja enamasti olevat seal olnud ainult mehhiklased.